Friday, August 2, 2013
Oru loss ja tema rikkused
Muinasjutuline toredus Pühajõe kaldal. - Kroonlühtrid vürsti paleest.
Mäletatavasti Eesti tööstuslikkude ringkondade poolt kingiti hiljuti riigile Toila rannas asuv Oru loss ühes mitmete teiste ehitustega ja laialdase maa-alaga. Kui kingituse väärtust hinnatakse umbes 100 000 kroonile, siis on see käesoleval juhul vast liiaks väheütlev, kuna lossi ja ümbruse rajamine läks omal ajal maksma umbes viis miljonit kuldrubla ja tõeliselt on siin tegemist ehitusega, mille sarnast kogu Eestis vaevalt teist leidub. Võrdub ju ülalnimetatud kuldrublade hulk praeguse kursi järele arvestades viieteistkümnele miljonile kroonile, mis on tubli viiendik kogu meie riigi tuleva aasta eelarvest.
Kuna Toila rannaga seni pn puudunud järjekindel ühendus, siis on ka Oru loss jäänud meie laiematele hulkadele seni vähetuntuks. Endine Toila ja Oru lossi hiilgus on vabariigi aastatel täielikult kadunud ja tsaariaegne luksuslik elu on asendunud unustatud vaikusega, kuhu suveti on leidnud teed ainult vähesed suvivõõrad ja juhuslikud matkajad.
Vene rahamagnaat Grigori Jelissejev tegi lossi ehitamisega algust 1897. aastal ning ehitustöödega jõuti lõpule 1901. aasta kevadeks. Loomulikult ei saanud viis miljonit kuldrubla kuluda ainult lossi ehitamisele, vaid siin saadi üle kolme aasta kestnud palavikulise töö järele hakkama rea hoonete püstitamise ja
kogu ümbruse muutmisega suurilma suvituskohaks.
Ulatuslikust tööst annab enam kindlama pildi vast kõigi nende ehituste ja tööde loetelu, millised seal läbi viidi. Esmalt tuleb peaehitusena nimetada kolmekordset lossihoonet, mis asun umbes kolmesaja meetri kaugusel rannast Pühajõe kõrgel kaldal. Lossi tagaküljes seisavad järjestikku aga teised sinna juurde kuuluvad hooned. Esimesena suur kasvuhoone, kus leidusid
piirkonnad viinamarjade, virsikute, palmide, loorberite ja pilargooniate kasvatamiseks. Järgnevana maneež hobustele, kus on ruumi pea poolesajale loomale ning seejärele kahekordne tööliste ja teenijate elamu, kus leidub hulk vähemaid kortereid. Paarisaja meetri kaugusel asub männiku keskel aga õigeusu kirik, mille ehitamisega tuldud toime samase kunstipärasusega, kui seda võisime vanasti näha vene suurlinnade kirikute juures. Kirikul on neli vähemat ja kaks suuremat kullatud sibulatorni ja erineb seega vast ainult mõõtude poolest suurtest ja nägusatest õigeusu kirikutest. Nendest hoonetest enam eraldatuna asub Toila kaluriküla alguses suur haigla, mis aga on müüdud ühele Tallinna elanikule Jelissejevi voliniku poolt juba varasematel aastatel. Lisaks eelnimetatule püstitati lähemasse ümbrusse Jelissejevi poolt veel kuus suvilat, ta lasi varem pargi piirkonnas seisnud suilad lammutada. Peale suvilate, mis puust ehitused, on kõik hooned
tehtud kas tellis- või paekivist.
Kõigi nende hoonete kui ka Pühajõe suudme ümbrus muudeti samal ajal aga luksuslikuks pargiks, kus veel praegugi võib igal sammul kohata piinlikku hoolsust ja küllust.
Siin on kaunid Pühajõe kaldad, kuhu lossi lossi esiküljel asuvatelt terrassidelt avaneb unustamata vaade, kaetud välismaa lehtpuudega, kuna ümber asuv kõrge männikd on ilustatud ja mitmekesistatud leedrite, õlipuude, mitmet liiki välismaa kuuskede, akaatsiate, pärnade jt. salkadega. Üle Pühajõe on pargi ulatuses ehitatud kaks kivisilda, pargi teede ääres asuvad pingid ja istmed on raiutud välja raudkividest jne.
Lisaks ehitati veel lossi alla tiigid kalade ja vähkide hoidmiseks.
kuhu juhiti vesi alliakatest ja jõest. Ühenduse pidamiseks lossiga ehitati umbes kuue kilomeetri pikkune maantee, mis viib välja Tallinn-Narva maanteele praeguste Toila ja Oru jaamade vahele.
Mis puutub lossi elusse peale selle valmimist, siis kujunes see ehitustele vastavalt ka kõigiti luksuslikuks ja hiilagavaks. Põhiliseks suvitajaks on Jelissejevi abikaasa koos viie poja ja ühe tütrega, kes saabusid kõik kohale juba kevadel ja viibisid Toilas sügise alguseni. Jelissejev külastas lossi tavaliselt umbes kahe nädala tagant, viibides kohal ainult üksikuid päevi. Härra tulekul korraldati pea alati suurejoonelisi pidustusi, milledest sõitis võtma osa vene aadli ja rahaaristokraatiasse kuuluvaid daame ja härraseid.
Pidustused peetud niivõrd uhked, et need pakkunud Toila elanikkudele eemaltki vaadates otse muinasjutulist pilti.
Kuivõrd laialdane oli lossi majapidamine, sellest annavad ülevaate kõige paremini järgnevad arvulised andmed.
Lossi talvine teenijaskond koosnes kuni 30 inimesest, kuid suveti jõudis teenijate arv saja peale.
Nii olid suvel tegevuses 30 aednikku, köögiteenijaid, tallipoisse jne. Kui aga proua sõitis suvitama, siis oli temaga peale laste kaasas veel ligikaudu veerandsada ümmardajat, nende hulgas igal lapsel oma surmani perekonna juurde kuuluv amm, siis laste koolitajad jt. Maneežis oli aga Jelissejevil alaliselt kolmkümmend suguhobust, samapalju jahikoeri, mõned eeslid, rebaseid jm.
Praegu on kõigist sarnasest jäänud Toila rahvale ainult mälestused järele ja meie väikestes oludes pole ka Oru lossi oodata enam kunagi endist hiilgust. Kui aga vaadata lossi praegust seisukorda, siis ei saa jätta rõhutamata, et riik on saanud selle kingitusega siiski ühe väärtusliku hoone ja Viru ranniku kaunima koha omanikuks.
Lossis leidub ühes kõrvalruumidega üldse 57 ruumi,
kusjuures kaasa on arvatud ja suve- ja talveaed, elektrijaam kolme dünamoga, keskkütteruum jt.
Peasissekõik asub lõunapoolsel küljel, kust pääseb vestibüüli, mis on praegugi küllalt korralikult säilunud, kuna seal seisavad pea puutumatuna ka endised mööblid, nagu riiete varnad, peeglid, suured savist vaasid ja mõningaid muid esemeid. Vestibüülist viivad uksed paremat kätt söögisaali, vasemalt piljardituppa ja otsejoones lossi peasaali. Samast viib veel trepp ülemistele kordadele.
Söögisaal, mille taga asub rida teenijatetubasid, väike ja suur köök, puhvetiruum ja mõningaid kõrvalruume, mis on samuti võrdlemisi heas korras. Mööblitest võiks siin nimetada söögilauda, suurt kappi, kaht õlimaali seintel, rida toole, suur lühter laes jm. Lossi parempoolses nurgas asub lugemistuba, mis sisustatud hinnalise punasest puust mööbliga, nagu neli raamatukappi, toole, laudu, pehmet mööblit ja seinal suur maal Petrogradist Neeva kaldast, mis näib olevat kellegi vene kunstniku originaal. Suuremat luksust võib aga näha keset lossi esikülge asuvas
peasaalis, mis läbistab lossi kaht korda,
ja mis on teise korra kõrguselt piiratud rõduga. See saal on suurelt osalt kaunistatud meisterlikkude nikerdustega, kuid peamiseks ehteks on siin kaks ülalt alla ulatuvat kroonlühtrit, mis on
toodud kohale kellegi vürsti paleest Petrogradist ja mis säravad tuhandete kirstallkuulikeste ja litrite helgis. Seintel on samakujulisi väikseid lühtreid veel kuus. Üleval laes on aga kuulsa vene kunstniku maal, mis kujutab Madonnat pilvedes, amoreid jm. Saalis leidub veel hulk valgeid toole ja laudu.
Ka järgnevad kaks ruumi pakuvad praegu mõndagi imestamisväärset. Esiteks Jelissejevi kabinet, kus leidub hulgana pehmete mööblite komplekte, toole, sohvasid ja diivaneid, osa neist rikkalikult nikerdatud ja välja töötatud. Samas asub nikerdustega kirjutuslaud, seintel õlimaale ja laes lühter. Kõrval asuv proua buduaar on sisustatud peamiselt kullatud mööbliga, kusjuures pehme mööbel on tõmmatud üle kuldbrokaatriidega. Siin asuvad ka kaks kõrget peeglit punasest puust aluskappidega, mis kaunistatud emailjoonistutega. Kullast säravad siin ka mitmed postamendid, sirmid ja muud esemed. Järgnevana asub piljardituba suure piljardiga, toolide ja laudadega.
Teisel korral
asub rida üksikuid tube, nende hulgas ka proua kabinett, kus leidub rikkalikult luksuslikku polsterdatud mööblit ja muud sisustust. Teistes tubades asub siin veel üksikuid mööbleid, kuid enam lihtsamaid. Teisel korral asub ka vannituba basseiniga ja täielikult sisustatud riietustoaga, kus pearõhk on pandud kirevusele ja mugavusele.
Lossi kolmandal korral on kuus võõrastetuba vähese mööbliga, sealt edasi viib trepp katusele, kuhu ehitatud lahtine rõdu ja neljakandiline torn.
Mis puutub teistesse ehitustesse, siis on need praegu võrdlemisi erinevas seisukorras. Nii saab veel vaevalt seada korda suurt kasvuhoonet, kus 2600 klaasruutu ja raudtalad müüdi alles läinud suvel maha.
Ka on kasvuhoone saanud kannatada sõja päevil, mil ehitust tabas vaenlase laevast lastud mürsk. Maneež, samuti ka tööliste maja on mõningate korralduste järele aga kõigiti kasutamiskõlbulised ...
Loss ise aga vajab välispidiselt seevastu õige tublisti võõpamist, kuna paljudki välispidised kaunistused on aastate vältel murenenud ja pudenenud. Lõpuks ei puudu aga ka suured viljapuuaiadki, millistes ühes leidub sada viljapuud, teises on märksa enam.
***
Toilas asuvas end. Jelissejevi lossis teostatakse eeloleval kevadel põhjalik remont. Lossi ümbritsev suurepärane park, mis ajajooksul on muutunud metskikuks, seatakse samuti korda. Kuuldavasti lossi ja selle ümbruskonna korrastamise kulud võtavad oma kanda kinnisvara ostjad.
"Vaba Maa" reedel, 8. märtsil 1935.a.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment