Die Gartenkunst 1904

Vaade Oru lossile üle Pühajõe möödunud sajandi alguses

Pargirajatis Orul (Venemaal)

Riia aedade direktor G. Kuphaldt

/.../

Aastal 1899 valmistasin ma plaanid aiahaljasalade kujundamiseks ja juhendasin seda järgneva kahe aasta jooksul.

Pühajõe suue

Palee on ehitatud ühele järsult merre ja Oru jõele laskuvale pangale. Oru jõgi on enda sängi sügavale kalju sisse uuristanud. See on suudmealal tõeliselt väike, umbes 10 m laiune mäestikujõgi, mis kohisedes ja vahutades graniitplkkide vahel oma teed otsib. Palee vastas on jõesäng end andekalt avardanud, nii et jõesängi piiravad kaljuseinad tõusevad palee küljel järsult 30 m kõrgusele. Läänest ja idast on pargi maa-ala tumedate okaspuumetsadega ääristatud, lõunasse rändab pilk kaugele sisemaale, põhjas asetseb meri.

Kõrguste vahe merepinna ja kõige alumise terrassi vahel on 50 m. Maa langeb nii kaugele kui silm ulatub järsult vastu merd. Sisemaa on kõrgplatoo, mille järsakut vastu merd nimetatakse Eestimaal klindiks. Maad klindi ja mereääre vahel on pisut, sageli ei ole sugugi. Vaikse ilma korral võib Orult loodes 60 km kaugusel asuvat Kõrgessaart näha, idas võib näha kallast kuni tuletornini Narva lahe ääres. Mererand on madalate lahtedega, enamuses metsastunud ja väikeste neemekujuliste eelmäestikega.

Kaldal lebavate lihvitud merekividega mängib kerge lainetus või müristab väsimatu, lõpmatu meri. Kliima on Orul karm, mai lõpul hakkavad puud roheliseks minema ja augusti keskel on soojad ilmad möödas. Suvi on lühike, aga oma valgete öödega lõunapoolsetel aladel tundmatu võluga. Taimekasv on vähem rikkalik kui Saksamaal, aga veel küllaldaselt mitmekesine, et vaheldusrikkaid maastikupilte luua.

Mandri lääneosas metsi kujundavaist puuliikidest puuduvad tegelikult vaid pöök ja euroopa nulg. Hästi kasvavad Eestimaal kased, tammed, vahtrad, saared ja jalakad erinevates teisendites; okaspuud ületavad oma õdesid-vendi Saksamaal sageli kõrguse ja kasvuiluga. /.../

Oru lossi terrassid Jelissejevi ajal

Palee on lamedakatuseline, selle lodzad on rikkalikult punasel põhjal asuvate freskodega kaunistatud. Terrassid on valmistatud tahutud hallist graniidist ja müürid balustraadiga kroonitud. Terrasside ja parterite kaunistuseks kasutatavad kujud ja vaasid on antiiksete eeskujude järljendid pronksist ja terrakotas. Purskkaeve ja basseine toidetakse palee tornis asuvast veepaagist. Muruplatside kujundus meenutab oma rikkalikkuses renessansiaegseid rooma aedu. Seal olev lillerohkus avaldab võimsas looduses tugevat mõju. /.../

Vaade Oru lossile üle Pühajõe

Pargimaastiku järgi seatud teede kulgemine jõeorgu, metsa ja uusistandike vahel vastab kohalikule olustikule ja Oru kliimale. Läbi pargi suunduvad sõidu- ja ratsutamisteed, on mitmesuguse spordi tarbeks mõeldud väljakud, eelistatud vaatekohtadele on puhkekohad sisustatud ja paviljonid ehitatud. Sillad on valmistatud massiivsest graniidist, jõe paisutamisega on kujundatud joad. /.../

Die Gartekunst, Berliin, 1904