Kilde Toila priitahtliku tuletõrjujate seltsi ajaloost

(Ühingu protokolliraamatu põhjal aastatest 1901-1918)

1901

Protokoll nr. 1 kinnitab: „12. augustil 1901 aastal tulivad kõik Toila küla krundi omanikud ja maja omanikud koolimajasse kokku, et Toila külase tuletõrjujate seltsi asutada. Et aga niisugune ettevõtte palju rahalist jõudu tarvitab, siis lubasivad kõik koosolijad rahalisest küljest võimalikult abi anda.“

Krundi peremehel tuli maksta 5 rubla talu pealt, majaomanikul 3 rubla ja väikse maja omanikul 1-2 rubla. Seltsi liikmeks astus kohe 40 isikut. „Auhoolekandjad“ valiti kolme ja eestseisuse liikmed ühe aasta peale.

Eestseisuse esimeseks hooleks otsustati jätta:

1) „Kust kõige paremini pritsi osta saab ja missuguste tingimustega, et siis järgmisel koosolekul läbi harutada, kust prits tuleb osta.“

2) „Et seltsile pitser ja põhjuskirjad saaksivad muretsetud.“

Järgmine koosolek otsustati pidada 2. septembril, mis aga jäi ära, sest koosolekule oli tulnud väga vähe inimesi... Nüüd tuli ju liikmemaks üle anda!

29. septembril otsustati prits osta Peterburist, kuid nii, et pool ostuhinnast jäetaks üheks aastaks võlgu. Samas otsustati tuleval suvel näitemüük ette võtta, et raha saada. Järgmine koosolek otsustati kokku kutsuda siis, „kui prits kodu tuleb.“

Järgmisel kuul hakkaski prits tulema. Peeter Siimon saadeti vaksalist seda ära tooma, tasuks sellele 1 rubla ja 20 kopikat. Prits otsustati A. Brückmanni juurde panna.

25. oktoobril hakkasid pritsimehed kihama, sest pritsiga taheti esimest proovi teha.

„Sai Pühajõe mõisa mindud, et seal puhta veega esimest proovi teha.“ kirjutatakse 28. oktoobri protokollis. Kahel esimesel minutil oli prits pumpamisele vastu pidanud, kuid ... siis oli keskelt võlvi kohalt katki läinud.

Kohe otsustati prits järgmisel päeval vabrikusse tagasi saata sooviga, et sealt teine, ikka korras olev vastu saadetaks.

... Otsustatakse muretseda kolm veevaati, kolm tulekahju pasunat ja üks väike signaalpasun peamehe jaoks. Siis veel voolikuid ja kaks redelti, kumbki kaks sülda pikad.

... Vabrikust tuleb vabandus, et nende süü läbi prits vastu ei pidanud.

... Pritsi jaoks tahetakse lasta vanker teha, aga mitte vedrudega, sest see läheb liiga kalliks maksma.

1902

12. veebruaril jaotatakse tegevliikmed jaoskondadesse. Seega sai igaüks teada, mida ta tulekahju puhul peab tegema, kas pumpama, vett muretsema, veelaskja olema või korrapidaja ülesandeid täitma.

Hea nõuga oli siin toilalastel abiks Jõhvi Ühingu peamees Winkel. Winkel soovitas ka ühingu valitsuse (eestseisuse) liikmed kõige vähemalt kolmeks aastaks valida, sest iga-aastane vahetus võib ainult kahju tuua.

... Otsustatakse „uniformid muretseda, kui raha ikka peaks jätkuma... Uniformide proovid tellida Peeterburgist.“

... Kel põhjusraha maksmata, saadetakse kirjad järele, et kahe nädala jooksul kogu lubatud raha kohal oleks.

... Näitemüügi ahaks tahetakse Iisaku laulukoor ja Puru mängukoor kohale paluda.

... Näitemüügist, oksjonist, korjandusest, puhvetist jne. ulatub kogu õhtu puhaskasum 510 rublani ja 23 kopikani.

... Juba valmistutakse uueks peoks, kus ka muusikamehed oleks platsis.

... Peetakse nõu pritsisara ehitamise kohta. Selleks valitakse 6-liikmeline komisjon.

1903

... Pritsisara ehitamine lükatakse edasi raha vähesuse pärast, pealegi lubab Jüri Otto selleks oma ruumi kasutada.

... Uus pidu, kus ei puudunud ka Toilast Sillamäele sõit Jelissejevi auruvankriga, tõi puhastulu sisse 380 rubla ja 55 kopikat.

... Arutatakse pritsimaja ehitamist. Ühed pooldavad suuremat, mis oleks 15 sülda pikka ja 5 sülda lai, teised väiksemat. Vaidlused jätkuvad ehitusplatsi ümber.

... Pritsi vedamise ja veeaami vedamise jaoks kaubeldakse kahe ree tegemine välja. Samas peetakse vajalikuks muretseda 2 kangi, labidas, 2 väikest pootshaaki ja 2 väikest redelit, mida võib tulekahjul vaja minna.

... Vaheajal lastakse koosolekult jalga, eelkõige need, kel liikmemaks on tasumata. Jääbki otsustamata, kes põhjusmaksu tasumata jätjatega kohtusse läheb.

1904

... Pritsimaja ehituseks hakkab lahti minema. Selle eelarveline maksumus ulatub 3000 rublani.

... Tekib mitterahulolemine vankrite ostmise pärast. Eestseisuse liige teeb üldkoosolekule teatavaks, et tema seltsist välja astub ja riided ära annab.

... Pritsimaja käiku andmise pidu koos söögilauaga määratakse 6. detsembrile. Meestele määratakse osavõtu maksuks 1 rubla, naistele 50 kopikat. Kutsed saadetakse Jõhvi, Konju ja Kannukale, kui sõprus- ja naaberühingutele, et need omad esindajad saadaksid.

1905

... Maja ehitamiseks kulutatud rahadega arvatakse asjad mitte päris korras olevat, pealegi on veel osa töid seal tegemata.

... Kirjatoimetaja nõuab töö eest palka. Otsustatakse talle maksta 15 rubla aastas.

1906

... Pritsimaja taha otsustatakse sara ehitada, 3 sülda pikk ja 1,5 sülda lai.

... Pannakse ette 6. jaanuaril „Näokatte pidu“ toime panna, mispeale on kubernerile palvekiri saadetud.

1907

... Otsustatakse, et seltsi eestseisus võib teha kassa rahadega ainult kuni 20 rubla väljaminekutega otsusi.

... 5. augustil pani üldkoosolekul J. Anvelt koosolijatele ette, et mispärast söögi ja jookidega aastapidusid pidada, kui võib ennast ka muul moel lõbustada, näiteks muusika, näitemängu, laulu või kõnedega. Seltsi juhataja püüab tähendada, et kõigil tuletõrjeseltsidel olevat see kombeks.

Järgmine koosolek otsustati 12. augustil pidada. J. Anvelt nõudis: Et oleks tarvis eesoleva koosoleku päevakorrasse „mitmesugused läbirääkimised seltsi asjus“ ka ülestähendada“.

J. Anvelt tahtis seltsi ninamehi pigistada, et nad oma korjanduste ja näitemüükidega liiale ei läheks, hakkaks ka aja kasulikuma möödasaatmise peale mõtlema. Ent lihtsatele tuletõrjujatele see siiski vaevalt mõju avaldas.

... Arutati, kuidas kiirendada tulekahjudele pritside ja aamide viimist ning ka tuletõrjujate kohalejõudmist. Otsus langetati materiaalse huvitatuse kasuks: kes kõige enne hobusega pritsimaja juurde jõuab ja hobuse pritsi ette rakendab ning sellega tulekahjule välja sõidab, saab 5 rubla auraha, veeaami puhul 3 rubla auraha, kes tuletõrjujaid sõidutab (3 meest peal) ning kes tulekaitse riistu tulekahju kohale veab, need saavad 1 rubla auraha.

Samas peeti vajalikuks, et seltsi tarbeks lastaks teha 2 looka, ostetud kahed ohjad, kahed trengid ja 1 kang, samuti 3 laternat.

1908

... Nüüd on läbirääkimised palju elavamad kui seltsi algusaastatel. Üldse ei olda nõus puhveti ja selle pidamisega. Tuleb välja, et seltsil polegi selle pidamiseks luba nõutatud. Tuleb keegi pidu pidama või kontserti andma, lööb ise puhveti üles nii nagu heaks arvab: märjuke jookseb ja raha tuleb, pärast on kakerdajaid kui palju tahes. Otsus: puhveti pidamiseks olgu luba, pritsimajas kord, pandagu või omad tuletõrjujad valvesse, kui näiteks tullakse väljaspoolt. Nõutakse, et tuletõrjuja inventarile oleks parem juurdepääs, ka uksevõtmete saamise suhtes, nõutakse uute lukkude ettepanemist, et saali üür oleks mõistlik, sealhulgas ka haridustöötajatele. Samuti otsustatakse, et revidendid vaataksid põhjalikult järele kontsertide sissetulekud ja väljaminekud ja alles siis selts otsustab, kas saab aruandeid uskuda või mitte. Pooldatakse seltsile puhkpillide muretsemist, et õhtuid kultuursemaks muuta.

Ilmselt olid J. Anveldi poolt esitatud seisukohad inimestele tõukejõudu andnud.

1909

... 25. jaanuaril toimunud üldkoosolekul on jälle möllu kui palju. Revideerijad on kindlaks teinud, et seltsimajale ostetud laudu on kaks korda kassadokumentidest läbi kantud, järelikult on see raha tasku pistetud. Tõstetakse üles muidki vigu ja puudusi. Tehakse vaheaeg, et nende asjade üle lähemalt mõelda ja nii mõndagi oma silmaga üle vaadata.

Koosolekul ülestõstetud puudused osutusid õigeks. Läheb ägedaks vaidluseks. Seltsi president, auhoolekandja ja peamees A. Brückmann ühes isikus ning eestseisus jäävad omadega vahele. Tõstetakse üles uue presidendi valimise küsimus.

A. Möller paneb ette Toila külas asuvatele seltsidele koosolekute pidamiseks saali suvel prii lubada, talvel väikese tasu eest. J. Otto toetab seda ettepanekut. Otsustatakse iga koosoleku pealt ainult 1 rubla võtta.

R. Gabrieli asemele, kes revideerimist põhjalikult ei teinud, valitakse kooliõpetaja A. Möller. Valitakse 3 korrapidajat, kes pidude ajal korda nõuavad ja seltsi varandust ei lase rikkuda.

1910

... Pritsimaja ümber otsustatakse aed teha. Aia jaoks kraami anda, vedada ja jala tööd teha lubasid suurem osa seltsi liikmeid ilma maksuta, kelle nimed iseäralise paberi peale märgiti.

Seltsimajale otsustatakse riietumiseks kammer teha.

Otsustati seltsimaja puhastamine ja korraspidamine Matvei Jeskevitsihhoole alla anda. Lampide puhastamise, põlema panemise, pühkimise eest saab ta 50 kopikat, põranda pesemise eest saalis ja kõrvalruumides 1 rubla 50 kopikat iga korra eest.

... Selts lubas musikantidele 15 rubla mängu eest maksta.

Selts otsustas gümnastika jaoks postid või redelid üles panna.

... Peetakse plaani seltsimaja suurendamise asjus.

1911

... Seltsi liige apteeker P. Muller pani ette, et „juhtumise korral tulekahju juures, mõni seltsi liige viga juhtub saama, siis võtab tema selle ravitsemise oma peale ja lubab ka mõnda teist seltsi liiget selles asjas õpetada, mis eest tema mingit tasu ei võta“. Selts võttis selle teate tänuga vastu.

1912

... Seltsimaja juurdeehitus läheb maksma umbes 1500 rubla. Otsustati selle plaani juures kindlaks jääda ning sügisel, kui ühing rahaliselt kosub, ehitusega ka algust teha.

... Raha, mis kassas on üle 25 rubla, otsustati Jõhvi Hoiu ja Laenu Ühisusse jooksva arve peale 4,5-protsendilise kasumi saamisele panna.

1913

... Otsustatakse „Seltsimajale keskhommiku poole nurga pääle uut järku umbes 1000 rubla väärtuses juurde ehitada. Ühtlasi ka endist ehitust tarviliselt parandada.“

... Otsustatakse lasta Toila Hariduse Seltsil tuletõrje seltsimajas oma raamatukogu pidada ja neid laenutada, kui kuberneri herra seda lubab, mida haridusselts peab küsima. Tasu selle eest saab tuletõreselts 50 kopikat korra pealt, s.o 26 rubla aastas, selle tingimusega, et Toila haridusselts raamatute väljaandmise ajal soojendab, valgustab ja põrandad korras peab.

1914

... Otsustatakse, et liikmed, kes seltsi tegevuspiirkonnast väljaspool asuvad ja koosolekust osa ei saa võtta, mitte liikmeteks, vaid seltsi toetajateks ja kinkijateks lugeda.

... Otsustati aumärkide ette 28 rubla ja 50 kopikat kassast välja maksta ja neid liikmetele edasi müüa ja auliikmetele hinnata kätte anda.

1915

... Otsustati seltsimaja katust tõrvata lasta ja volitati eestseisust selleks inimesi palgata ja materjali muretseda.

1916

... 28. veebruaril määrati seltsi üldkoosolekul kindlaks esimehe ja eestseisuse liikmete kohustused.

„Esimees, peale oma otsekoheste kohuste (eestseisuse kokkukutsumine jne) vastutab maja ja majainventari eest, hoiab maja võtmeid, annab eestseisuse nõusolekul ehk volitusel maja koosolekute ja pidude pidamiseks ja sellesarnaste ettevõtete toimepanemiseks määratud tingimustel välja. Komandu ülem juhatab komandut harjutuste ja tulekahju korral, vastutab tulekaitse riiete eest, määrab iga pidu korraks 4 korrapidajat ja täidab esimehe kohused viimase äraolekul. Komandu ülema abi vastutab mundrite, labidate, kirveste, mütside jne eest ja täidab komandu ülema kohused tema äraolekul. Kassapidaja vastutab kassa ees ja peab kassaraamatud korras. Kassapidaja abi hooleks on riiete ruumis raha vastuvõtmine ja ta täidab kassapidaja kohused selle äraolekul. Kirjatoimetaja abi täidab kirjatoimetaja kohused tema äraolekul.“

See oli Toila tuletõrjujate ühingu senises tegevuses esimene kord, kus eestseisuse liikmete ametite kohustused on kirja pandud, vähemalt protokollitud.

1917

... Tuletõrjeselts laenab kohalikule haridusseltsile 1000 rubla.

... Tuletõrjeselts otsustab haridusseltsi raamatukapi oma ruumidesse kaitse alla võtta, tasu selle eest lepivad omavahel kokku tuletõrjeseltsi eestseisus ja haridusseltsi esindajad.

1918

... Tuletõrjeselts annab oma ruumid üheks kooliaastaks haridusseltsile kasutada. Tasu: 400 rubla kooliaasta eest. Ruumid tuleb korras hoida, mis jäetakse tuletõrjujate P. Mulleri, M. Kruuti ja J. Klumanni valve alla.