(Elu)majad vanadel fotodel

Arro talu Altküla külas.

Föhrenhovi (Pühajõe karjamõisa) peahoone. Mõis asus pankrannikul Oru pargi lääneservas. 20. sajandi alguses kasutati mõisa suvitajate pansionaadina. All rannas olid suvitajate supelhooned. Põles 1936.a.
Asus umbes praeguse Saksa sõdurite kalmistu ja endise piirivalvekordoni vahel.

Endine teenijate maja ja kasarmuhoone. Tänapäeval osa Toila Gümnaasiumist.

Kauplus Pühajõel 1912. aastal.

Toilas oli neli kauplust, kaks pagarit, üks lihunik ja apteek. Pildil kauplus Toilas.

Oru Kodumajanduskool e. perenaiste kool nagu kohalikud seda kutsusid. Ehitati 1937. aastal. Sai tegutseda 3 aastat. 1940.a. viidi üle Sääsele.

Komandandimaja asus Oru pargi pea-allee ääres.
Projekti autor R.A. Koolmar.
Hoone oli 2-korruseline, esifassaadi nurgad olid rajatud kumeratena. Hoone all asusid suured keldriruumid, kus olid ka garaažid autodele.
Taganevad punaarmeelased süütasid hoone 1941.a. 13. septembril põlema. Järgi jäi vaid kõrge korstnavare. Nõukogude ajal varemed korrastati, säilinud on veidi kaarjat vundamenti, millel plaaditükkidest laotud pind.
Tänasel päeval on sellele kohale rajatud püsilillepeenar.

Konju algkool

Konju (Raustfer) mõis 1911. aastal.

Konju mõisa jahiloss.

Konju mõisa karjamõis Strandvilla.

Toila rannahoone avamine 1930-ndate keskel. Rannahoone arhitekt oli Roman Koolmar. Avamisel osales Toila valla esimene aukodanik president Konstantin Päts.

Maali Sivadi onn 1930-ndatest.

Paremal Jelissejevi ehitatud vesiravila kus asusid vannid mereveega. Hiljem tegutses selles majas villa Inda. Tänapäeval villa Meretare.

Villa Inda.

Siinkandis on olnud kümmekond tuule- ja vesiveskit. 
Kaheksanurkse kere ja esialgu kahe kivipaariga puidust tuuleveski ehitati 1905. aastal. Algne omanik oli Rudolf Linnamaa, kellelt rentis 1920. aastate algul veskit Karl Kiisk - näitleja ja filmirežissööri Kaljo Kiisa isa. Hiljem ostis veski Toilast pärit Karl Vainu, kelle ajal oli tuuleveskis Eestis väga erandlikuna koguni neli paari jahvatuskive. Karl Vainu lammutas veski 1951. või 1952. aastal.

Pühajõe kirik. Pühajõel on olnud kirik aastast 1467. Praegune kirik ehitati 1836. aastal. Ehitusmeistriks oli Madis Strauch Vaivinast, kes oli ka Vaivina koolis koolmeister.

Pühajõe kiriku juures töötas kool alates 1788. aastast.

Pühajõe küla Nõmmelohu talu 1913. aastal.

Pühajõe meeste paadikuur Toila rannas.

Pühajõe mõisa kuivati ja laut.

Pühajõe suudmes asus sadamakapteni maja.

Randi talu Pühajõe ääres 1902. aastal.

Suvila Posti tn. 29 oli tüüpiline idüllilise aiakesega puhkemaja.

Suvila Toilas.

Toilasse ehitati hulgaliselt verandaga suvilaid, mida ehtisid värvilised aknaklaasid.

Toila pritsijaoskond demonstreerimisel 4. augustil 1929.a.

Toila pritsimaja, tuletõrjemaja, seltsimaja enne 1934.a.

Toila tuletõrjemaja 1930.a.

Toila koolimaja,  mille ehitas Abram Simon 1864. aastal.

Abram Simoni ehitatud esimene maa teatrimaja. Maja valmis 1882. aastal. Trepile toetub Abram Simon. Maja hävis tulekahjus 1901. aastal.

Abram Simoni ehitatud maja Toila asulas. Maja Männiku, Ranna ja Kalda tänava ristumiskohal. Siia olevat tahetud asutada tütarlaste kooli.
Foto: J.&P. Parikas Tallinn 1928

Pühajõel oli suurim veski Liiva sillast allavoolu - Lageda vesiveski. Sõja ajal varustas veski Voka küla elektriga.

Voka mõisa paisjärve vett kasutati saeveski ja elektrijaama käitamiseks. Seal asus ka kohalikule kartuliühistule kuulunud viinavabrik. Kogu kompleks hävitati taganevate vene vägede poolt 1941. aastal.

Voka vallamaja ja koolimaja. Ehitatud 1878. aastal. Kool töötas selles majas 1924. aastani ning aastatel 1944-1966. Aastatel 1924-1939 kasutati hoonet vallamajana.

Voka altmõis u 1850. aastal.

Voka mõis 19. saj. keskpaigas

Voka mõisas asus kool aastatel 1925-1944.

Voka mõisa kõrvalhooned.

Kõrve kõrts praeguse Toila silla juures.

Liiva kõrts praeguse Voka silla juures.

Maja Liiva silla juures. Tüüpiline popsisaun 19.-20. sajandi vahetusel. Samas oli ka loomapidamisruum. Onnist eemal oli puus õõnestatud korsten. Selle veidra kortsna tõttu nimetas rahvas onni Vana Peetri "äädikavabrikuks".

Toila kauplus juulis 1963. aastal.