Lossi korraldustööd lõpul. - Kõrged külalised saabuvad 1. augustil.
Kui maa poolt läheneda, paistab Oru lossi neljakandiline tornehitus kaugele üle pargi roheluse. Kui kihutad edasi mööda Viru rannikut Sillamäe poole, jääb loss veel kauaks valendama, kõnelemata ulgumerest, kuhu ta paistab kaugele kätte.
Endine rikas vene kaupmees ja mitmekordne miljonär Jelissejev, kes lossi ehitas 1901. aastal, oli osanud valida oma puhkuspaleele ühe suurepärasematest paikadest Viru rannal. Lossi alt läbivoolava Pühajõe nimetus osutab selle paiga erakorralisusele ka muistsetel aegadel.
Siin pidi meie esivanematel olema mingi pühitsetud ja õnnistatud koht,
püha hiis või midagi sellesarnast. Ajaloos teame, et siin on heidelnud Põhjasõja päevil rootsi ja vene sõjajõud. Vene kindral Šeremetjev koondas Pühajõe kiriku juurde oma kuulsa ratsaväe.
Jelissejev valis oma lossi asupaigaks kõrge kalda, kust tõuseb veelgi kõrgendikke. All laiutab mere avarus ja õige haruldaselt selgetel ilmadel, mil tekivad õhupeegeldused, olevat kohalikkude elanikkude jutustuse järele
lossi kõige ülemistelt rõdudelt võidud näha Soome kallast.
Lossi ehitas vene arhitekt Baranovski. Pargi ja aia olevat planeerinud tookordne Riia linna arhitket Kupfeld (Kuphalt). Raske on lossi ehituslaadi viia mingi kindla stiili alla. Ehitus tuletab meelde kergeid ja õhulisi palazzosid kusagil Vahemere rannal.
Jelissejev, kes oli tüübiline vene kaupmees, on omal ajal matnud siia suuri summasid. Lossi poolkelder-korrale ta ehitas teatriruumid, kus Peterburist või mujalt küllatulevad artistid esinesid vahel teatriettekannetega ja kontsertidega. Rajati rida kõrvalhooneid, mis tarvilikud suures majapidamises-
Jelissejev oli tuntud hobuste armastajana.
Lossi juurde ehitati suurepärane maneež tallidega, mis püsib praegu. Maneeži seinad on kaetud õnnestunud freskodega, tellitud häält kunstnikult, mis kujutavad ratsaspordi stseene. Need on säilinud tänaseni. Suurtes klaasist kasvuhoonetes kasvatati viinamarju ja sidruneid ja kõige mitmekesisemaid rooside ja muude lillede sorte. Lossil oli oma elektrijaam, mis praegu oma algelise sisseseade poolest kõlbab muuseumi. Lossi saali laemaal on pärit vene kunstnikult Vladimir Vafovskilt. Ka see on säilinud, samuti saali suurepärased kroonlühtrid, ehk küll loss revolutsiooni ajal rüüstamises sai kannatada. Lossi läheduses on kaljuseinas väike koobas, kus niriseb imelikult selge veega allikas. Kui võõras tuleb koopa suu juurde, tahaks ta meelsasti astuda sinna sisse; allikast koopa põrandale tekkinud vesi on nii läbipaistev, et võõras ei pane vett tähele.
Kogu lossile kuuluv maa-ala on suur umbes 140 ha,
millest umbes 40 ha on põllumaa. Saksa okupatsiooni ajal loss äratas Saksa okupatsiooni võimude tähelepanu ja siia paigutati kogu okuptasiooni ajaks Põhja-Eestis tegutsevate saksa väeosade kindralkomando. Kõik kõrged saksa väejuhid, kes käisid okupatsiooni ajal Baltimail, külastasid ka Oru lossi.
Liigub ringi järgmine kuuldus:
kui Oru loss oli valminud, meeldinud see väga vene viimasele tsaarile Nikolai II-le,
kes tahtnud lossi osta troonipärija jaoks. Jelissejev nimetanud hinnaks 5 miljonit kuldrubla. Kui miljonär tähendanud, et see hind on liig asuur, vastanud Jelissejev: "Pidage meeles, et ma olen kaupmees ja ei müü midagi alla oma hinna. Kui aga tsaarile loss väga meeldib, siis ma võin talle selle kinkida."
Oru lossi maneežis on alaliselt peetud 30 head hobust. Jelissejev ise on väga harva käinud Orul. Siin on rohkem elanud tema tuttavad ja lähemad sõbrad. Jelissejev elavat ise praegu Pariisis ja tema varandust valitses siin mitmed aastad tema volinik. Kui nüüd Eesti suurtöösturite ringkonnad hiljuti selle lossi ära ostsid ja tema kinkisid riigivalitsusele ja lossi remontima hakkasid, selgus õige suurel määral, kuidas ehitajad-arhitektid ja insenerid vene kaupmees-miljonäri olid tüssanud. Võtame kas või lossi terrasside müürisid, mis ei olnudki nii massiivsed kui väliselt näisid - õhukese kivikatte taha oli paigutatud lihtsalt prügi ja prahti. Kuulus laemaal oli kinnitatud lohakalt päris harilikkude naeltega.
Lossi remonteerimise ja ümbruse kordaseadmise tööd on jõudnud juba lõpukorrale.
On tehtud väikseid ümberehitusi, samuti planeeritud park mitmeti uuesti. Lossi väline toon, mis varemalt oli kollakas-hallikas, on nüüd saanud meeldiva kreem-roosa värvingu. Korda on seatud ka kõrvalhooned. Parki on ehitatud maja lossi komandandile ja mõnedele teistele ametiisikutele.
1. augustiks on kõik omal kohal. Siis teatavasti tuleb
Orule riigivanemale külla Soome vabariigi president ühes abikaasaga.
Lossi kordaseadmine on tulnud õnnistuseks ka laiemale ümbruskonnale. Lossi juurde viivad teed, mis seni olid korratus olekus, on nüüd muutunud esmajärgulisteks.
Uus Eesti 21.07.1936
No comments:
Post a Comment