Uue vaatamisväärsusena on Orul, presidendi suveresidentsi pargis, äsja valminud omapärane iluaed - kivitaimla. See asub kõrge Oru kalda nõlvakul, otse vastu merd, võttes oma alla umbes 5 ha suuruse maa-ala. Taimla rajamistöö sellele kohale kestis läbi kahe aasta. Asjatundjad nii kodu- kui välismaalt, kes taimlaga jõudnud tutvuda, kinnitavad nüüd, et Oru kivitaimla on kahtlemata suurim ja ilusam paekivitaimla kogu Euroopas.
2 aastat kestnud ehitusöö.
Kivitaimla rajamise mõte tekkis presidendil. Oru praegusel kujul ülesehitajal, ühenduses sooviga luua sellest küljest juurdepääs merele trepi näol. Kutsuti kohale asjatundjad, kes pidid selgitama mõtte teostamise võimalusi. Nende ühine otsus oli, et kivitaimla asutamine sellele kohale ei ole võimalik, kuna on varisev. See otsus ei suutnud aga presidenti loobuma oma kavatsustest.
"Kui kallas on varisev, siis tuleb kindlustada", väljendas ta tookord oma arvamist Oru aednikele. Ning viimased said peagi käsu, alustada kivitaimla rajamistöödega. Esimeseks tööks selle juures oli kaldale kindla tugimüüri ehitamine.
Viru rannikule on iseloomustav kõrge, looduslik paekallas, nagu see rikkumatult esineb vaid vähestes kohtades Euroopas. Liivaste aladega vaheldub see kallas ainult jõesängide ümbruses. Oru liiva- ja savikalda põhjuseks on sealt läbivoolav Pühajõgi. Tõeliselt see kallas ongi varisemisohus, sest sügiseste tormidega uuristab meri savikallast alt, ning aja jooksul vajub kogu ülemine, liivakihtidest kallas allapoole.
Varisemisoht tugimüüriga välditud, ilmnesid taimla ehitamisel aga uued raskused. Kalda see osa osutus otse harukordselt vesiseks ja soiseks. See saab mõistetavaks, kui selgub, et kivitaimla alla ettenähtud maa-alal leidub mitte vähem kui 60 allikat!
Nõnda tuli maa-ala veel, põhjalikult kuivatada, allikaid kinni püüdes ja trenaažidesse juhtides. Edasi muudeti ühtlasemaks kalda pinda, milleks ülemist liivakihiosa maha kaevati, lohkusid aga sama liivaga täideti.
Alles pärast seda võis alata kiviplokkide ehitamine ja neile taimede istutamine, milline töö viidi läbi kolmes järgus.
100 kodumaa taime kividel.
Kivitaimla 5 ha suurusel maa-alal koosneb kolmest suurest kaljude imitatisoonist. Taimla asub merepinnast 32 m kõrgel, tal on 172 astet ja tema rajamiseks kulus 800 kantmeetrit kive.
Taimeliike leidub kivitaimlas üle 100. Kõik kodumaa taimed, mis üldse kividel kasvavad.
"Meie ei tahtnud tuua eksootikat siia põhjamaa kargele rannikule", jutustab kivitaimla tegelik rajaja, Oru aednik E. Leemets. "Kivitaimla on sama looduslik paekallas, ainult stiliseeritud kujul. Ja suurte kiviplokkide ühendamisega on püütud anda ka edasi seda kalju ürgset jõudu, mis on omane Viru kõrgele paekaldale üldse."
Nende saja kodumaa taime istutamisega kividele on saavutatud küllalt värvikirev efekt. Muidugi on äsjaistutatud taimestu veel nõrk ja pääseb täielikult mõjule alles paari aasta pärast. Iga taim on varustatud tema ladinakeelse nimetusega. President K. Päts omab muidu silmapaistvaid teadmisi botaanika vallas ja omaaegse Soome presidendi P. Svinhufvudi külaskäigul Orule aastaid tagasi vestlesid mõlemad riigijuhid lossi iluaias elavalt taimede sugukondadesse kuuluvuse üle.
Kolmest kinnipüütud allikast on kivitaimlas moodustatud miniatuurne kosk, mis langeb paekividest kujundatud basseini ja suubub sealt maa alt merre. Allikate rohke rauasisaldusega vesi on paepinna värvinud huvitavalt roostevärvi kollaseks, mis hallis pinnas pakub meeldivat vaheldust. Basseini kaldale on seatud üles kunstnik A. Jasmini naisfiguur, kuna basseinis ujuvad veekasvude vahel kuldkalad.
Ümbrusega hästisobivad ja imposantsed on ka põlised paekivipingid, mis on ehitatud suuremate, varjupakkuvate puude alla. Ülalt kaldalt viib alla mereranda kaunilt looklev paekivitrepp.
Merelt vaadates jätab stiliseeritud paekivikallas tõesti vägeva ja nõiduslikult ilusa mulje.
Orul võrsub tammik.
Aiakultuuri alal pole Orul äsjavalminud kivitaimlaga aga öeldud veel kaugeltki viimane sõna. Uusi ideid ja kavasid on teostamisel rohkesti.
Nii on presidendi käsul praegu istutamisel tammik. Tammehiied on vanade eestlaste poolt austatavateks pühapaikadeks. Viimasel ajal on neid aga eriti põhjaranniku maadel järjest vähemaks jäänud ja tammesid esineb meie metsades üldse harva.
Sajast noorest tammevõsust peab nüüd võrsuma Oru tammik.
Karukujudega kaunistatud peavärava kõrvale on rajamisel viljapuuaed, kus leiduvad pea kõik meil leiduvad viljapuudesordid. Teisel pool asub suur puukool, mis on mõeldud jaolt ka õppeotstarbeks lähedal asuva Oru kodunduskooli tarvis.
Iluaedniku kavatsusi on lossi parki, ühele kõrgemale ja kuivemale maa-alale, luua nõndanimetatud nõmme-aed, kus kasvaksid ainult nõmme liivasel pinnal kohanevad omapärased taimed. Pühajõe saarekesele pargis tahetakse luua väikene "jaapani-aed", eksootilise loodusetükiga.
Juba looduslikult erakordselt kaunis Oru ümbrus on kunstnike hoolitseva käe all kujuneneud tõeliselt paradiislikuks oaasiks keset lagedat ja karmi paepealset.
"Esmaspäev" nr. 31, 5. august 1939
No comments:
Post a Comment