Toila
Toila asub Virumaa mererannal 18 versta Jõhvi raudteejaamast kaugel. Tee viib sinna läbi laua metsa ja kui saab sellest läbi, tundub kohe, et oled sattunud kui uude idüllilisse ilma, mis eraldatud muust ilmast. Nii iselaadiline paistab kogu ida maastik. Ilusamad pildid avanevad Pühajõe kallaste ümber, mis Severjanini poeeside läbi tuttav. Jõgi jookseb sügavas orus, jookseb kohinaga nagu ei jookse ükski kodumaa jõgi peale koskede. Mäekallakud kahel pool jõge tuletavad elavalt meelde "Liivi Schweitsi" Lätis Segevoldi ümbruses. Mõnes paigas tõuseb paekallas jõevoogudest seinana ja ühe niisuguse seina kohal üleval on ilus Vene vürsti Jelissejevi loss, mis stiili ja ümbruskonnaga kokkukõla poolest vaatamisvääriline.
 |
| Toila vaade. Ca möödunud sajandi algus. |
Merele laskub kallas kohati äkiliselt paesinana, mis umbes 150 sülda kõrge. Kaldajalale on meri kuhjanud aastasadade jooksul suurd kivide kuhjad ja vaod. Ju ilus on seal meri, et ei tunne ära meie Läänemerd, mis muidu igalpool sünk nii Pärnus, Haapsalus, Soomemaal kui ka Tallinna ümbruses. Seal ainult võib näha, et põhjendatud on Severjanini ülistus Läänemerele, et ta olla "meeldivam, meeldivam kõigist meredest."
Supelrand on Toilas ka väga hea, sest keskmine veetemperatuur supelushooaja kohta on 18 kraadi.
Suvimaju on Toilas veel vähe, kuid korteripuudust pole seal siiski. Ja elu ei tule kallim sugugi, kui mujal, võibolla tuleb ehk odavamgi kui Naroova-Jõesuus.
Toilale kui suvituskohale võib eeldada ilusat tulevikku, kuid samuti huvitav oleks ta ka õpi- ja lõbureisijatele - mulje, mis Toilast kaasa viid, on unustamata.
Lõpuks veel Jõhvi alevist mis asub paar versta Jõhvi jaamast kaugel. See on kasvav alevik, kus tähelepanemiseväärt kohaks on edn. Jõhvi mõisa, praegu aelviku park, mis rikas kõnniteedest igivanade pärnapuude all.
Alevis leidub uuestiavatud eeskujulik korralik võõrastemaja "Toila, mille järele reisijad seni puudust tundsid.
Waba Maa, nr. 162 15. juuli 1922
 |
| Toila noored 20. sajandi I veerand. |
No comments:
Post a Comment