Toila pritsimaja ehitamisest

1902. aasta suvel põles Toila mõisa viljarehi ja Toila tuletõrje oli seda kustutamas. Tolleaegne Tuletõrjeühingu esimees oli Andreas Brückmann, rahvuselt lätlane. Tuletõrjel tekkis idee endale maja ehitama hakata. Brückmann, ärimees ja omades hea suuvärgi, noris Järve mõisaomaniku v. Theeni käest, kellele kuulus sel ajal Toila mõis, kus tuletõrje 1902.a. tuleõnnetuse puhul abiks käis, pritsisara ehitamiseks palke ja ka maaplatsi maja alla. Küla vahel oli üks kitsas riba maad. Theen kinkis selle seltsile ja kuigi palju palke. See maariba vahetati Adam Sarapiga ühe neljakandilise maatüki vastu tema karjakoplist, kuhu siis maja kavatseti ehitada. 

Toila Pritsijaoskond demonstreerimisel 4. augustil 1929.a.

Kõik selleks ettevalmistamine ja ehitusmaterjali juurde muretsemine võttis aega. Nii saadi ehitust tegelikult alustada 1904. aasta kevadel. Ehitama palgati Abram Kreismann, Johannes Kokkamaa ja Madis Kruut. 1904. aastal algas Vene-Jaapani sõda ja suvel mobiliseeriti Toilast osa tagavaraväelasi sõtta. /.../
Mobilisatsiooni päevaks oli pritsimaja juba katuse all, põrandaid, lagesid, uksi ja aknaid veel ei olnud. Üks ehitajaist, Kokkamaa, läks sõtta, aga Kreismann ja Kruut tegid maja valmis.

(Hans Kalle mälestustest)

Voka valla Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu Toila kogu vararaamatus leht 10 on kirjas:
1904 omandatud pritsimaja, palkseintega, ühekordne, hind 10000 kr. ja 1928 omandatud pritsikuur, laudehitus, paasist otsehtiusega, hind 805,10 kr. seisuga 1. jaanuar 1940.a.

Toila pritsimaja, tuletõrjemaja, seltsimaja enne 1934.a.

1953 või 1954 on peale põhjalikku remonti hävinud tulekahjus lava, raamatukogu ja saali osa. Säilinud on taastatuna jalutusruumi ja teiste kõrvalruumide osa. (tulekahju aeg on vaidlusalune)