Pühajõe

Vaade Pühajõe kirikule möödunud sajandi esimesel poolel

Pühajõe küla mainitakse esmakordselt vanimas Eestimaa külade loendis "Liber Census Daniae" 1241.a. suurusega 6 adramaad. Küla on säilitanud oma nime tänaseni, kuid seda on eri aegadel kirjutatud mitmeti: Puicke, Puiggecke, Peigge, Pyhajok, Pühhajöggi jne.

1346. aastast pärineb teade, et kalastusõigus Pühajões on teiste hulgas kuulunud ka Kukruse mõisale. 1426.a. läks küla Kärkna kloostrilt Narva foogti valdusse.
1583. aastal oli külas 3 adramaad, üks veski ja küla kõrval veel midagi mõisataolist. 1585.a. kuulus küla Heinrich Martensile. 1619.a. läänistati küla Narva linnapeale Daniel Brandtile. 1635.a. andmeil kasutasid küla lähismetsi ümberkaudsed mõisad ja külad.

Pühajõe mõisa juures oli vana kabel (ehitatud arvatavasti XV saj. teisel poolel), millest kujunes Jõhvi abikirik. Rootsi ajast on Pühajõe kiriku kohta teada, et 1650-1652 oli selle diakoniks Erich Michaelis Langitus. 28. juulil 1654 sai Pühajõe aga iseseisvaks koguduseks, mille diakoniks oli Hans Jacobus.
Pühajõe küla suuruseks oli 1636. aastal 10 talu viiel adramaal ja 1688.a. 17 talu viiel adramaal. 
Pärast Põhjasõda oli külas 1726. aastal 9 talu 40 elanikuga. On teada ka peremeeste nimed. Kubja Hannus, Weike Hans, Jürri Mart, Kubja Rein, Erika Pertell, Ericka Jürri, Wanna Niggolas, Oddra hannus ja Piema Mart.
Küla kuulus Pühajõe mõisa alla, mille omanikuks oli endiselt perekond Brandt. 1744. aastal oli külas 7 talu kokku 61 elanikuga ja 1750. aastal 9 talu 79 elanikuga.
1788. aastal mainitakse esmakordselt Pühajõe kiriku juures (mis oli vahepeal taas saanud Jõhvi abikirikuks) asuvat kooli. Koolmeistriks oli arvatavasti köster Sankmann. Järgnevatest koolmeistritest on teada Carl Masing, Karel Viller(t), Peeter Simon ja Juhan Simon. Õpilasi oli koolis 14-44 ja kool lõpetas oma tegevuse 1861. aastal.
1836-1838 ehitati senise puukiriku asemele kivist kirik. Ehitusmeistriks oli Madis Strauch, Künnapõhja talupidaja ja hilisem Päite koolmeister.

Pühajõe kirik tänapäeval

1844. aastal sündis Pühajõe külas ärkamisaja nimekas kultuuritegelane Abram Simon. 1863. aastal asutas ta Pühajõe kiriku juurde 12-liikmelise meeskoori, kes esines sama aasta septembris kirikus 6 koraaliga ja käis 1869. aastal esimesel üldlaulupeol.
XIX sajandi 60-ndail aastail algas talude päriseksostmine ka Pühajõe külas. 1896. aastal oli siin 17 talu.

Pühajõe küla Nõmmelohu talu 1913

Eesti Vabariigi päevil võttis külarahvas aktiivselt osa Voka ja Toila ühiskondlikust elust. Pühajõe küla ise oli põhiliselt usuelu keskuseks. 1936. aastal oli Pühajõe koguduse köstriks Richard Tormis, kelle poegi Ennu ja Veljot mäletavad mitmed praegusedki külaelanikud.

Pühajõe org 1935. aastal. Paremal Sillamägi talu hooned.

1938. aastal tähistati Pühajõe uue kiriku 100.a. juubelit ja järgmisel aastal sai Pühajõe taas iseseisvaks koguduseks, mis lõpetas oma tegevuse 1967. aastal.
1989. aastal oli Pühajõe külas (koos endise Voka külaga) 151 elanikku, neist kuni 16 aastasi lapsi 32 ja pensionäre 41. Seega võib Pühajõed pidada ümbruskonna elujõulisemaks külaks.

Märt Mõtuste
artikkel ilmus ajalehes "Leninlik Lipp"
28. juulil 1990