Toila Minevikus ja täna

Kõrge kallas enne Toila asulat

Toila asub Eesti põhjaranniku kaunimas paigas, Saka asunduse kohal algava ja endise Oru lossi pargiga lõppeval meie kõige kõrgemal ja suurejoonelisemal paekaldal. Koos Pühajõe oru ja rannikumadalikuga moodustab see ligi 22 km pikkuse pankranniku looduskaitse all oleva maastiku keeluala.

Toila oli juba 19. sajandi lõpul tuntud suvituskohaks.

Lisaks looduse ilule meelitas osoonirikas õhk Pühajõe vasakkaldal olevasse männikusse ehitama suvilaid ja pansionaate Peterburi ja Moskva intelligentsile. 

Suvila männikus

19. sajandi lõpul laskis Peterburi miljonär Grigori Jelissajev ehitada Pühajõe paremkaldale luksusvilla, mida tunti Oru lossi nime all. Loss hävis Suure Isamaasõja ajal. 

Oru loss 20. sajandi alguses

Lossi ümbrusesse ja Pühajõe vastaskaldale rajati park, kus leidub rohkem kui 200 erinevat puu- ja põõsaliiki, neist enam kui 160 introdutseeritud. Park hõlmab muistse hiiepaiga nn. Nõiametsa, siin on ohvriallikad ja suur rändrahn, endine ohvrikivi. Ligi kolm kilomeetrit suudmest lõunapool suubub Pühajõkke vabariikliku tähtsusega loodukaitseobjekt – Aluoja, järsukaldalise kuruoruga, allikatega ja viie väikese joaga.

 

Vene vägede poolt rajatud kahurväeretuudid

Jõe paremkaldal Pühajõe kalmistu lähedal on veel praeguseni osaliselt säilinud Vene vägede poolt rajatud kahurväeretuudid. Siin toimus 1700. aastal Rootsi ja Vene vägede kokkupõrge, see oli ko1m päeva enne Narva lahingut.

Möödunud sajandil oli Põhja-Eesti üks ärksamaid kohti Toila. 

Toila pasunakoor 1902. aastal

Mitmeti tulemusrikas oli siin kultuurielu sajandi kuuekümnendail aastail, kui asutati laulu- ja pasunakoor.

Toila meestele käis siin puhkpillimängu õpetamaa David Otto Wirkhaus.

Kui näitemängu tegemine koolimajas tolleaegse pastori Christoffi poolt ära keelati, ehitas taluperemees ja seltskonnategelane Abram Simon Toilasse 1882. aastal esimese teatrihoone Eestimaal.

Toila kultuurielu on mõjutanud ka suvitajad. 

Suvitajad Toila rannas

Siin on suvitanud maalikunstnik akadeemik Johann Köler, Petrogradi ülikooli matemaatikaprofessor akadeemik Andrei Markov, vene kirjanikud Aleksandr Kuprin ja Fjodor Sologub, eesti kirjanikud Marie Under, Johannes Semper, Hendrik Visnapuu, August

Alle, Betty Alver, August Gailit, Artur Adson, Jaan Oks, Carl Robert Jakobson jt., näitlejad Paul ja Netty Pinna, Karl Jungholz jt., heliloojad Mihkel Lüdig, Artur Kapp, Riho Päts ja Els Aarne.

Toilast on pärit näitleja Kaarli Aluoja, muusikud Mart Paemurru, Aleksander Vallimäe, Karl Vallimäe jt. Toilas elas laulja Jenny Siimon.

Alates 1913. aastast suvitas Toilas vene poeet Igor Severjanin. 1918. aastast asus ta aga siia alaliselt, abielludes kunstiandelise Felissa Kruudiga. Toilale ja üldse Eesti rannikule on poeet pühendanud palju südamlikke luuletusi. Ta on tõlkinud vene keelde paljude eesti autorite

luuletusi, luulekogusid (M. Underi ”Eelõitseng", H. Visnapuu „Käoorvik" jt.). I. Severjanini elukohta on paigutatud mälestuskivi.

Maja Toilas Pikal tänaval, kus elasid Igor Severjanin ja Felissa Kruut

Toila koolis töötamisele järgnevatel suvevaheaegadel elas Jaan Anvelt Toilas ja organiseeris kohalikest revolutsiooniliselt meelestatud noortest poliitringi. Mitmest selle ringi liikmest kujunesid hiljem väljapaistvad töölisliikumise tegelased. Voldemar Puss, üks aktiivsemaid liikmeid, oli hiljem 6. Eesti Kommunistliku Kütipolgu komandör ja tegev 1924. aasta 1. detsembri ülestõusu ettevalmistamises. Aleksander Kipper oli Virumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimene esimees 1917.-1918. aastal.

Daniel Plaust, ühest Jaan Anvelti õpilasest sai väljapaistev sõjamees. D. Plau sündis Toila lähedal Martsas, õppis Toila külakoolis Peterburi gümnaasiumis ja Tartu ülikoo1is. Ta valiti Tartumaa Sõjaväelaste ja Maata meeste Saadikute Nõukogu Täitaukomitee esimeheks. Kodusõjas võitles ta Koltšaki vastu ja teenis edasi Nõukogude relvajõududes, kus ta kindralmajorina 1958. aastal hukkus.

Praegune Toila asula hakkas kujunema möödunud sajandil, kui siia osteti esimesed talukohad. Oru lossi ehitamine põhjustas osa pargialal olevate suvilate ümberpaigutamise praeguse asula kohale. Pärast Suurt Isamaasõda sai Toila kalurikolhoosi “Virulane“ keskuseks ja siia asusid kalurid Valastest, Sillamäelt ja mujalt. 

Tänane Toila on Eesti NSV ühe suurema kalurikolhoosi "Oktoober" keskus. Siin asub kolhoosi peamine kalasadam ja töötab ka kolhoosi suurim konservitsehh, kus valmistatud konserve turustatakse kogu Nõukogude Liidus ja ka välisriikides.

Laulupäevast osavõtjad Oru pargis

Toila on Kohtla-Järve rajooni kõige külastatavam puhkekoht. Siin toimuvad kõik rajooni ja linna laulupäevad. 

Ekskursioone meelitab suvel siia looduse mitmekesisus ja ajaloomälestiste rikkalikkus. Talvel on aga Pühajõe kaldanõlvad suusasportlastele suurimat naudingut pakkuvaks kohaks.

Märt Mõtuste

(kirjutamise aeg ei ole teada, aga arvata võib, et ~1980-ndate alguses)