Abram Siimon - Virumaa töökangelasi

Abram Simon (ka Siimon) (24.01.1844-12.03.1925). Kohalik kultuuritegelane. Simoni eestvedamisel kutsuti 1863.a. kokku kohalik meeskoor. 1864.a. ehitas ta koolimaja Toila-Altkülla. 1868.a. oli üks pasunakoori asutajatest. 1870.a. oli Toila kalmistu rajamise eestvedaja. 1882.a. tõi esimese eesti teatrimaja ehitamine talle üle-eestimaalise kuulsuse.

Abram Siimoni - Toila muusika ja lauluisa ning eesti esimese teatrimaja ehitaja - sarnaseid töökangelasi leiame väga harva. Ta oli mees, kes ise tegi ja teisi õhutas - teistele eeskujuks oli. Ta ei väsinud ka siis, kui teised vahest eemale jäid.

Abram Siimon sündis Pühajõel Steppani talus 12. jaanuaril 1844. aastal. 

Ta isa tegi talutöö kõrval ümrsukonna talupidajaile vankreid ja puutöid. Juba 6 aastaselt vestis Abram isale vankri kodaraid, sest sel ajal ei tarvitatud vankri tegemisel veel kildugi rauda.

Kirikuköstri Lugenbergi juures käis ta juba 12 aastaselt laulmas. Elas 5 kuud Peterburis tõldsepa ametit õppimas, siirdus uuesti kodumaale Voka mõisa Limbergi töökotta sellina. Siin ühes teiste sellidega, välismaalastega, arenes Siimoni silmaring. Õppinud ametimehena asus Toilasse taluperemehena, tehes põllupidamise kõrval tõldasid ja ümbruskonna põllupidajaile ühe ja kahe hobuse sõiduvankreid, purjepaate ja igasugust mööblit. Muuseas remonteeris vanu klavereid ja seadis neid häälde ning valmistas ka viiuleid ja muid mänguriistu (teinud 5 esimest ja 2 teist viiulit, ühe bratsche ja cello). Pärandusena on pärijail veel üks A. Siimoni omatehtud viiul, osa riistu jäi teatrimaja põlemisel tulle.

Esimene laulukoor Toilas.

Siimon oli laulusõber ja kui ta 1863. aastal Toila asus, kogus ta Pühajõelt omale kaks venda ja teisi noori põllumehi ning algas 12 lauljaga harjutamisi. Pühajõe kiriku kooripealse, mis oli 6 jalga lai, ehitas ta poole laiemaks ja andis oma kooriga sügisel 1863. esimese (vaimuliku) kontserdi. Laulukooril oli rohkesti edu  ning S. asus sellejärele pasunakoori asutamisele. Eesotsas A. Siimoniga koguti 1868 a. kokku 170 rbl. Telliti kaheksa mänguriista. Esimesed mängijad olid Toilast: Abram, Gustav ja Juhan Siimon, Kristjan Liblik, Valfried ja Madis Sarap, Hans Kalle, Hans Glass (viimane oli Zimse seminari õpilasi, asus sama aasta sügisel Toila elama).

Toila laulukoor esimesel laulupeol 1869. aastal.

Esimesele laulupeole läksid toilalased Voka mõisa omaniku v. Vilkeni suure plaanvankriga ja hobustega. Oldi ära 7 päeva, 2 päeva kestis Toila-Tartu vaheline sõit. Laulupeol sai Siimon tuttavaks Virkhausiga, keda palus Toila sõita. Virkhaus käis Toilas kolm korda, 1870. jaan. ja 1871. aasta märtsis ja augustis. Viimasel korral 1871. anti ühes Virkhausiga kirikus kontsert, kus Virkhaus esines metsasarve soologa.

Abram Siimon ehitas esimese teaatrimaja Eestis.

1869.a. laulupeol tutvunes A. Siimon teiste ärkamisaegsete tegelastega, tema tundis ja teda tundsid isiklikult V. Jansen, dr. Kreutzvald, J. Kunder, dr. Hurt, H. Treffner, Jakobson, dr. Veske, M. Lipp, dr. Hermann ja teised. Aleksandri kooli heaks pandi ka 20. sept. 1881.a. Toilas pidu toime. Pidu peeti kooli klassi ruumides. Peo sissetulekust saadeti 100 rubla Aleksandri koolile. Näitemängu õhutas Toilas sel ajal Jaan Vadja - Peterburist. Varsti peale esimest mängu - 29. nov. 1881.a. kanti ette "Säärane mulk". Peale seda mängu keelasid õpetaja ja koolivalitsus mängimise kooliruumides. Oldi hädas, polnud kohta, kus mängida. Päästis A. Siimoni vaimustus selle eesti asja vastu. Ta sõitis Tallinna ja Tartu ning uuris nende linnade saksa teaatrite sisseseadeid. 

1882.a. kevadel hakkas A. Siimon ise teaatrimaja ehitama. Maja sai avar ning ajakohane, näitelava ehitus oli isegi parema sisseseadega kui Vanemuises. Juuli alguseks 1882. oli maja valmis. A. Siimon kutsus Jõhvi kirikuõpetaja sakslase Christovi maja õnnistama, kuid kirikuhärra ütles: "Põrgu ja pagana maja mina ei õnnista". (Hiljem, kui Siimon oma poja Jõhvi leeri saatis, ei võtnud Christov poega leeri vastu).

 Esimene kontsert ja näitemäng oli 11. juulil 1882. aastal. Näidendiks oli "Eksinud inimene ehk eksida on kerge, ümberpöörda raske."

Kaks nädalat hiljem andis Josef Scharnagel Münchenist selles uues teaatri saalis kontserdi.

1901. läks kõrvalolev väike Seestrandi maja põlema ning hävitas ka esimese eesti teaatrimaja. Kuid Siimon nii kergelt alla ei annud. Kolme kuuga ehitas ta uue kivist teaatrimaja, milline seisab praegugi, kuigi kasutamata.

Vanemas eas lõi A. Siimon seltsitöös kaasa. Tema asutatud on peale teaatrimaja põlemist "Toila Voka valla tulekinnituse selts", ta oli ka üks Toila heakorra seltsi asutajaid.

Toila oli A. Siimonile armas. Toila kohta lausub ta 1924.a. ühes kirjas: "Et Toila külas praegu 5 seltsi, 4 suurt kauplust, üks aednik, 2 pagarit, apteek, postkontor, koolimaja ning pimedamatel õhtutel lambid tänavatel valgust annavad, peremehed jõukalt ja puhtades kambrites elavad, seda pean mina kõrgema hariduse viljaks, mida on annud laul, muusika, näitemäng ja ühistöö".

Toila näitetrupp möödunud sajandi alguses. Viimases reas vasakul Jaan Anvelt.

Abram Siimon suri 12. märtsil 1925. aastal pärandades suure hulga töövilja, mida meie, noored, nüüd maitseme.

Tema töö eeskuju andku meile kõigile lootust ja usku edasi töötada kõigil oma kodukoha heaks väsimata usinusega.

1924.a. kirjutab A. Siimon: "Praegune noorsugu kipub nagu esivanematest maha jääma, kuid usun siiski, et kõik see paraneb ja eesti pinnal töö ja hool õitsele lööb".

Meie tahame seda!

V. Mustel

Eesti Noorus 07/1932