Katkend raamatust "Lühikene Eesti näitemängu ajalugu"

1880-84 a.a. hakkatakse ka sügawal Eestimaa sees möne kooli, walla ja mu suuremates ruumides eesti näitemängu etendusi toime pandama, iseenesest möista, mitte nii suurel wiisil, kui linnades, siiski ajuti ja enamiste suuremate aasta pühade pidude pääl; mönes kohdades töusis näitemäng aina elurikkalt ja tähelepanemise wäärt jöuga, nagu näituseks Rakwere kreisis, Jöhwi alewi lähedal Toilas.

Aastal 1884 ehitas siin kena mere kalda ääre pääle kohalik taluperemees Abram Simon oma kulul eesti pinnale esimese eesti näitemaja. Muidugi teada kogusiwad seia selle esimise eesti näitemängu templi juure ligi lähetalt möned näitemöngu söbrad, ning pia oligi weike näitemängu seltskonnake koos, kelle kesk tippuks, kaitsjaks ja juhatajaks ise Simon jäi.

Nenda oli siis pitka ettewalmistamise ja hoolsa öppimise järel Toila näitemängu söbrade poolt 1885 a. esimene awalik näitemängu etendus. Mängitud sai "Mulgi möistus ja Tartlase tarkus". Sellest mängust wöttis Simon ka ise tegewalt osa.

1900 a. pöles Simoni näitemaja maani maha, ning ühes sellega langesiwad tule roaks, köik kallimad näitelawa waheseinad ja muud näitelawa tarwilikud asjad. 

Suuri kahjusi kandes, ei lahkunud Simon ometegi oma kallist ja juba talle armsaks jäänud näitemängu tegewusest, waid aastal 1901 ehitas Simon jällegi uue näitemaja üles, ja se kord weel toredam ja täielikumalt.

Suwiste ajal on siin Toila randas elawad suwirajad mitmedgi pidu ja kontserdi öhtud ära pidanud. Mitmed korrad on siin külaliseks käinud ja oma etendusi annud ka kaugemalt eesti näitemängu seltskonnad nagu Jöhwist, Narwast ja Peterburgist.