Maaliline Eesti : pilte Eesti ilusaist ehitustest, maastikest ja muist vaatamisväärsustest

Raamatu andis 1939. aastal välja Eesti Kirjanduse Selts ja lk. 75-77 leiame infot meie kandi kohta.

Sild üle Pühajõe

... Mainisime Orut, mida õigusega arvatakse Eesti kaunimate maastike hulka. Sügavas orus kaljuste kallaste vahel voolab siin Pühajõgi. See nimi näitab, et me esivanemad austasid selles paigas ta looduslikku pühalikkust. Ent Suure Põhjasõja algul sai see koht ühe tähtsa vahejuhtumi tegevuspaigaks: see oli siin, kus Rootsi kuninga Kaarel XII isiklikul juhtimisel üks Rootsi jalaväe kolonn lõi põgenema kindral Boris Šeremetjevi uljaste ratsanike eelväe, ja seda venelaste strateegilise positsiooni paremuse kiuste, mida nad pealegi olid kindlustanud. See oli suure Narva lahingu eelmäng, kus 20. novembril 1700 rootslased said oma suure võidu, mille tähistamiseks nad sügisel 1936 püstitasid Narva lähedale väärika mälestise.

Oru loss

Siin, selles ajaloolises paigas, kaunis ümbruses, Pühajõe oru kaldal asetseb Vabariigi Presidendi valge, torniga kaunistatud suveresidents. Ehitis oma ilusate terrassidega, lilleparterridega, talveaedadega ja lehtlatega jälgib itaalia renessanssvillade eeskuju, ümbritsetud kõikjalt ulatuslike parkidega, milledes on esitatud peaaegu kõik Eestis esinevad puuliigid.
Maja ei ole vana; oma algupärasel kujul ta valmis aastal 1901. Vene rahamees Jelissejev oli ta lasknud ehitada oma perekonna, eeskätt laste suvielamuks, mispärast ta seda naljatades hüüdiski nimetusega "detski domik" ("laste majake"), kuigi see "majake" sisaldas 55 tuba.

Maailmasõja ja revolutsioonide keerises tühjaks ja päratuks jäänud hooned ja maa omandas viimaks rühm eesti tööstureid ja annetas ta riigile riigipresidendi suviresidentsiks.
Loss restaureeriti, laiendati, dekoreeriti uuesti, osaliselt eesti stiilis, ning varustati uure kõrvalhoonetega, vastavalt meie aja ja riigi esinduslikele tarbeile. Samuti korraldati uuesti vahepeal metsistunud aiad ja pargid ning loodi sellega mitmekülgne ansambl, mida õigusega on nimetatud "Pühajõe pärliks".

Oru läheduses asetseb Toila suvituskoht, seal kus paekallas saavutab oma suurima kõrguse.
Siin kuhjub võrdlemisi kitsale maa-alale hulgana pitoreskset. Kõrge, järsk paesein hästi asetatud ja hoolitsetud laskumisrajaga meenutavad paljude ütlemise järgi Krimmi lõunarannikut. Rannariba all vee ääres katavad vaheldumisi lehtpuud ja rohuväljakud, pakkudes segamatut rahu ja mõnusat juhust jalutuskäikudeks. Luuletajaile ja kunstnikele on Toila seepärast juba ammu eelistatud puhkepaigaks. Ning nad pole väsinud ülistamast, küll värssides, küll proosas, selle ilu.

Kes ei karda kaugemaid rännakuid, see leiab Toilast lääne pool, Ondikas, jälle erakordselt

Päite pank

huvitavaid paiku ja vaateid; ida pool aga, Päite ja Kannuka vahel, klindi ilusaimasse ossa kuuluva rannapartii. Umbes selle rannaosa keskpaiku, Sillamäel, on maastikupilt rahulikum, tõusud ja kurvid mahenenud, mets rikkalikum.