Eesti Naisüliõpilaste Seltsi suvipäevad Toilas.
Eesti Naisüliõpilaste Selts pidas suvepäevad 4. ja 5. juulil Toilas.
Postimees, 07.07.1936, nr. 179, lk. 3.Kaunistati Toila kirikut.
Kuna lähemal ajal on oodata Soome presidendi küllatulekut Eestisse ja ühtlasi ka Toilasse, siis astusid kohapealsed tegelased samme selleks, et Jõhvi kirikunõukogu astuks mõningaid samme ka oru lossi lähikonnas asuva Pühajõe kiriku korrastamiseks. Nüüd viidigi Toila kiriku juures läbi laiaulatuslik väline korrastustöö, värviti kirik valgeks ja katus punaseks, millega kirik palju nägusamaks muutus.
Postimees, 23.07.1936, nr. 195, lk. 6.
Pärnus valmis Oru lossi mööblit.
Teatavasti valmistati osa Oru lossi möblit Pärnus V. Puistama mehaanilises puutööstuses. Osa lossi sisseseadet, nagu suitsetamise-, biljardi ja kaardimängu toa mööbel valmis varem ja saadeti mõne aja eest Pärnust Toila. Nüüd valmis ka teine osa Oru lossi sisseseadest V. Puistama puutööstuses, ... saadeti koosviibimise ruumi ja baari mööblit üks autotäis Pärnust Toila.
Postimees, 09.07.1936, nr. 181, lk. 1.
Virumaa elektrofitseerub.
Laiaulatuslikuma elektrofitseerimistööga tehti algust Toila ümbruskonnas, kus ehitatakse 14 km pikkune elektriliin Toilasse välja. Sealt hakkab valgust saama ka Oru loss, sügisel seal avatav kodumajanduskool ja arvukas kogu ümberkaudseid põllupidajaid.
Postimees, 21.04.1936, nr. 106, lk. 5.
40 meetri kõrgune paekallas varises.
Toila ranna kalurid avastasid omapärase loodusõnnetuse, mis aset leidis Pühajõe suudmest umbes paar kilomeetrit Valaste poole, kõrgel paekaldal. ... Variseva kalda jõud oli nii suur, et kiskus juurtega maast lahti ees leiduvad põlised puud, ... Allavarisenud hiigelkalju on keskmise talumaja suurune, ...
Postimees, 25.03.1936, nr. 82, lk. 5.
9 perekonda jäi peavarjuta.
Tulekahju Toilas. Voka vallas Toila rannas süttis pühapäeval kella 3 / 4 10 ajal põlema riigile kuuluva Oru lossi maa-alal asuv Ehrenhofi maakoha peal asuv kahekordne puust elumaja, mis põles maani maha. ... Mahapõlenud hoones elas 9 perekonda, Oru lossi töölisi ja ametnikke.
Postimees, 29.06.1936, nr. 171, lk. 3.
Soome president kõikide sõber.
Soome presidenti ja riigivanemat tervitati kõikjal südamest ja vaimustusega. Tutvuti Kurtna laagri, Narva ja N.-Jõesuuga. Tagasisõit kodumaale esmaspäeva õhtul. - Soome president ja riigivanem Narvas ja Narva-Jõesuus. - Soome president eesti rahva külalisena.
Postimees, 03.08.1936, nr. 206, lk. 1.
Pühajõe üleujutamiskoht kõrvaldatakse.
Põllutööministeeriumi korraldusel on nüüd käimas eeltööd liigvee- ohu kõrvaldamiseks ja juba lähemal ajal tahetakse alustada jõe süvendamise ja õgvendamisega. Üldse tuleb töid läbi viia 10,5 km ulatusel, alates Lageda veskist ja lõpetades Järve asunduse juures. Esialgsete arvestuste järele läheb tööde läbiviimine maksma 19.500 krooni. Jõe korrastamine puudutab otseselt 52 maakoha omaniku maid ja liigvee võimusest vabaneb kokku 133 ha heinamaid. Peale selle paraneb ka kaudselt veel mitmekümne talu heinamaade seisukord.
Postimees, 15.07.1936, nr. 187, lk. 3.
Kanakari mõsteti õigeks.
Virumaal, Konju koolimajas peeti omapärast põllumajanduslikku kohut, kus kaebealusteks olid kanad, kuna süüdistajana esines nende omanik - taluperemees. Kohtu eesistujaks oli maatulunduskonsulent H. Lipp. Peremehe kaebuse järgi oli tegemist raskesisulise kuriteoga, sest kanu süüdistati raiskamises. ... Kõige enam kahju tegevat kanad vilja raiskamisega, sest suure osa neile antud toidust jätavad nad söömata ja siblivad selle hoopis aluspõhkudesse.
Postimees, 31.03.1936, nr. 88, lk. 2.
Oru loss riigivanema suvituskohaks.
Tõestisündinud lood paistavad legendina. Kuidas lossi ehitati. Balti mere pärl uuesti korda seatud. Ajakirjanike külaskäik Oru lossi.
Postimees, 21.07.1936, nr. 193, lk. 3.
Uusi eriehitisi Viru rannikule.
Veeteede valitsuse korraldusel on tuletorni meeskonna jaoks Narva-Jõesuhu ehitatud eluruumid, mis on saadud sel teel, et tuletorni laoruumidele ehitati teine kord peale. See läks maksma umbes 8000 krooni. Mahus ehitatakse veeteede valitsuse poolt uus sadam, mis detsembrikuus saab valmis. Peale selle veeteedevalitsusel on kavatsus Oru lossi juure väikest sadamat ehitada, kus võiksid peatuda väiksemad laevad.
Postimees 24.10.1936, nr. 288, lk. 4.
Vokalaste eestipärasuse rekord.
Esimeseks organisatsiooniks, kelle liikmeskond koosneb 100-protsendiliselt eestipärastest nimedest, osutub ÜENÜ Voka osakond. Võõrapäraseid perekonnanimesid oli selle organisatsiooni liikmeskonnas varemalt 29. Nüüd on need nimed kõik eestistatud. Ka võõrapärastest eesnimedest, mille arv oli kogusummas 41, on eestistatud juba 23.
Postimees, 05.02.1936, nr. 34, lk. 1.
9 perekonda jäi peavarjuta.
Tulekahju Toilas. Voka vallas Toila rannas süttis pühapäeval kella 3 / 4 10 ajal põlema riigile kuuluva Oru lossi maa-alal asuv Ehrenhofi maakoha peal asuv kahekordne puust elumaja, mis põles maani maha. ... Mahapõlenud hoones elas 9 perekonda, Oru lossi töölisi ja ametnikke.
Postimees, 29.06.1936, nr. 171, lk. 3.
Alatskivi "Apollo" Oru parki.
Nagu teada, laskis endise Alatskivi mõisa omanik von Nolken mõisa lähedal asuvasse looduslikult kaunisse Kõdesi metsa omalajal püstitada valguse ja teaduse jumala "Apollo" kuju, mis oma ehituse tehnikalt oli üks paremaid "Apollo" kujudest. 1905. a. revolutsiooni keerises sai kuju kannatada, kuna tema käsi löödi maha. Hiljuti viidi aga haridusministeeriumi loal kuju Oru lossi kaunistamise komitee poolt Oru parki, kus see ühte silmapaistvasse kohta üles seatakse. Ka mahalöödud käsi pannakse uuesti külge.
Postimees, 19.09.1936, nr. 253, lk. 5.
Südamlikud tervitused Soome presidendile.
Teel Oru lossi lehvisid lipud. Omavalitsused tervitasid külalisi. Pühapäeval on ringreis Kurtna laagris ja Narvas.
Külaliste saabumine ja nende tegevus lossis filmiti Eesti kultuurfilmi poolt. Pühapäeval saabuvad Oru lossi peaministri asetäitja Eenpalu, ministrid Akel ja Selter.
Nimetati Oru lossi komandant.
Kaitseministeeriumist saadeti riigisekretäri käsutusse major Enn Urpalu. Nüüd on riigisekretäri käsukirjaga major Urpalu nimetatud Oru lossi komandandiks.
Postimees, 15.05.1936, nr. 130, lk. 3.
No comments:
Post a Comment