Päevaleht 1935

Oru loss kingiti riigile

Kingitust hinnatakse 100 000 Kr. Selle moodustavad kolm kinnisvara:

1. “ORRO” nimeline mõisamaa koht, loss, ehitised.
2. “FÖHRENHOFI” nimeline mõisamaa koht ja ehitised
3. “PÜHAJÕE” mõisa järele “NÕIAMETSAKS” nimetatud mõisamaa kohta.

Ühelgi kinnisvaral pole võlgu.

20. veebruaril valitsuse koosolekul otsustati tänuga annetis vastu võtta. Kingitus meenutab analoogilist kingitust Soome riigile Kultaranta lossi näol, mille sai Soome president. Arvatavasti saab Oru ka meie riigivanema suvituskohaks. Kuulduste järgi saadakse loss suveks korda.

Päevaleht, nr. 52, 1935.a. 21. veebruar.

Alustati varakevadel: valitsejahoone, siis peahoone ümber tellised ja algas välisseinte taastamine. Ehitusmaterjali veoks ehitati 100 m sild laevadele ja mai keskel toodi esimene pargas puksiiris Narvast. Tõi liiva. Autodega tuuakse materjale Toila jaamast. Paas tuuakse 1,5 km kaugusel olevast kivimurrust.

Vanad rõdud, mis piirasid lossi esikülge kahelt astmelt, lammutati.

Töid juhib insener Kaasik, tal 50 töölist ja kuulda, et tööjõu vajadus veel suureneb.

Päevaleht, nr. 148, 1935.a. 30. mai.

Murdvargad rüüstasid Oru lossi kiriku.

Ööl vastu 24. juulit tungisid murdvargad Oru lossi lähedal asunud õigeusu kirikusse. Viisid kaasa hõbe- ja pronksesemeid ja lõhkusid sisustusest klaaskupleid ja klaaskapa. Valevõtmetega avasid 2 ust, kolmanda ukse lõid puruks, klaasist ukse purustamisel keegi vigastas enda kätt (verepritsmed kirikus ja vere jälgi õues).

Orul tööl üle 300 inimese, ei osata kedagi kahtlustada. Tehti kontrollkäik Jõhvi ja tabati vargad. 32-aastane Rudolf Pruunes ja 21-aastane Robert Olli. Mõlemad varem varguse eest karistatud. Vargad olid jõudnud väärtesemed puruks peksta või kokku sulatada. Nad üllatusid, kui kuulsid, et suurem osa varastatud esemetest pole kullatud vaid pronksist. Vargad viidi Narva vanglasse.

Päevaleht, nr. 204, 1935.a. 26. juuli.