Pühapäeval, 11. dets. pühitseb Virumaal, Konjus asuv Konju algkool oma 100-dat aastapäeva. Kooli juubeli puhul on ette nähtud suuremad pidustused.
Postimees, 11.12.1932, nr. 291, lk. 1.
Vokas paljastati piiritusevabrik.
Voka piirivalve paljastas neil päevil kohaliku suurema salapiiritusevabriku, mis tegutses kõigi tundemärkide järele juba kauemat aega. ... Piiritusetööstuse omanikuks osutus talupidaja Jaan P., kelle juurest leiti täielik vabriku sisseseade, kuna valmispiiritust leiti ainult üks pudel. Nii piiritus kui ka vabriku sisseseade konfiskeeriti.
Postimees, 14.12.1932, nr. 293, lk. 5.
Laulupidu Toilas.
Käesoleval suvel 31.juulil korraldab Toila muusikaselts Toilas Oru pargis oma seltsi 65 aastase juubelipäeva puhul Alutaguse laulu- ja muusikapäeva. Kavas on 10. üldlaulupeo laule ja pasunakooride ettekandeid. Muuhulgas on Toila Muusikaselts üks vanemaid sellelaadilisi koondusi Alutagusel, kusjuures on tähelepanu väärt, et Toila oli esimeseks kohaks meie kodumaal, kus püstitati esimene teatrihoone Eestis. Sellest ajaloolisest hoonest on nüüd järel ainult varemed, kuna möödunud suvel mitte küllalt korralikud ekskursandid tulega hooletult ümber käimisel hoone põlema panid.
Postimees, 05.04.1932, nr. 78, lk. 3.
Kolmekordne juubelipäev Toilas.
Toila laulupeoga ühtlasi pühitsetakse ka kohaliku lauluseltsi 70 a., muusikaseltsi 65 a. ning maateatri 50 a. juubelit. Mees, kes püstitas Eesti teatrihoone.
31. juulil peetakse Toilas kohalikku laulupidu. Toila muusika- ja teatrielule alusepanija - Abram Siimon. A. S. on sündinud Pühajõel, Steppani talus 12. jaanuaril 1844. Toila laulukoor esimesel laulupeol 1869. a. A. Siimon ehitas esimese Eesti teatrihoone. 29. nov. 1881. a. kanti ette Toila koolis esimene näidend "Säärane mulk". Teatrimaja valmis 1882.
Kolm juubelit Toilas.
30. ja 31. juuli tõotavad kujuneda suurejoonelisteks Toila peopäevadeks. Siis pühitsetakse Toila maateatri 50 aasta, laulukoori 70 a. ja muusikakoori 65 a. juubelit. Samal ajal korraldatakse ka Toila laulupäev Põhja-Eesti kaunimas pargis. ... Üldkoorisid juhib Kalju Otto, muusikakoorisid Peeter Veevo. Peokõne peab Juhan Pitka. ... Juubeli puhul kantakse ette Lydia Koidula "Säärane mulk", ... Toila teatri juubelile sõidab ka esindaja haridusliidust. Toila suurpäevadega ühtlasi peetakse Ü. E. N. Ü. Virumaa osakondade suvipäev, kus kõnedega esinevad J. Pitka ja rkl. Bachmann.
Postimees, 23.07.1932, nr. 170, lk. 3.
Toila suvitusrand liivastub.
Teatavasti on meie Põhja-Eesti kaunima suvituskoha Toila üheks suuremaks paheks tema kivine rand, mis suplejail merde minnes jalatallad tujuvõtvalt kriimustab. ... Toila kalda liivaseks muutumine on seletatav Ontika ja Päite kalda taganemisega mererannast. Nimelt on kõrge paekallas iga-aastase sisselangemisega veepiirilt kaugemale tõmbunud nõnda, et paekalda sisselangemisel paasi merde ei kuku. Sellega on merelt ära võetud ka "lõbu" sisselangenud paetükke lihvida ning hiljemini siis neid lihvitud paekilde Toila randa paisata.
Postimees, 27.07.1932, nr. 173, lk. 5.
Pühajõe orus kõlas laul.
Toila laulupeol üle 5000 inimese.
31.juulil peeti Toilas kohaliku lauluseltsi 70 a. ja muusikaseltsi 65 a. juubeli puhul laulupäeva. Peokõne pidas adm. Johan Pitka. Kontserti juhatasid: P. Veevo, K. Otto, K. Valfried. Vabaõhuetendus "Parvepoisid" K. Otto lavastusel.
ÜENÜ Virumaa noorte päev Toilas.
Möödunud laupäeval peeti Toilas Virumaa ÜENÜ osakondade noortepäeva. ... Ühise tulelõkke ümber Jõhvi skautidega, merekalda veerul - lauldi ning peeti kõnesid. Tervitusi ütlesid ÜENÜ virumaa keskkorralduse esimees V. Mustel. ÜENÜ keskjuhatuse sekretär Meikop jne. Noorte päevast võttis osa ka Ingeri ehitajana pr. Reijo, kes ka järgmisel päeval peetaval Toila laulupäeval ingerlaste nimel ingeri keeli tervitusi pidulistele ütles.
Postimees, 03.08.1932, nr. 179, lk. 5.
No comments:
Post a Comment