Olevik 1897

 JÕHVIST. 14. mail oli meil külm, nii et weel oli jääkord pääl neil kellel ju roosid, georginid j.m., wälja olid pantud, on külm nad ära näpistanud, õunapuu õied ja tikerberid on kõik ärarikutud.
Ilmad on wäga soojad, töö edeneb õige jõudsaste, kaer ja kartulid on jo kõigil mullas, odra maad walmistatakse külwi wastu, rohi on ju hästi kaswanud.
Meie kihelkonna supeluspaik "ORU" on omale uue omaniku saanud, üks hra Jelissejew paari teisega on Oru krundi kõige majadega ära ostnud ja tahhab seda õige suureks supelsupaigaks muuta, on ju pool miljoni teliskiwa tellinud, siis ehitatakse ka "Kuurhaus" ja seatakse puiestik sisse, sest looduse poolest on Oru õige kena, ja kui kunst senna juure tuleb, siis saab üsna tore.

OLEVIK mai 1897

 “RAHA AJAB RATTAD KÄIMA”, ütleb vanarahva sõna ja see sünnib meie nurga kohta käesoleval ajal täies mõttes.

Meie pool käivad rattad praegu täie auruga. Sealt sadik, kui päälinna suur miljonär Jeliseejeff omale Pühajõe ümbrusest merekaldalt tüki maad ostis, on mürinat-kärinat kõik kohad täis. Praegu on nimetatud isandal suur lossi ehitamine käsil, kus pääle 300 mehe tööd teevad, ja mis kümneid tuhandeid võtab, enne kui ta katuse alla saab. Pääle selle on veel ehituse materjali juurde vedajad. Telliskivi, lubja, raua, liiva jne. voorid venivad päevast päeva. Isegi mõisnikud võtavad voorimisest osa, sest teenistus on hää. Ligemad mõisnikud ei suuda nii palju telliskiva põletada kui tarvis läheb, seepärast on mitmed talupojad põletama hakanud ja teenivad sellega hääd raha. Tööliste palgad on kõrged, kuna töö ise väga aegamööda edeneb.

Suurem hulk töömehi on venelased. Peab ütlema, teenistus on hää kõikidel, ka siitnurga elanikkudel. Piim, või, leib, jne. on hinnas. Kõige suurema suutäie saavad muidugi ligemad kõrtsid – Pühajõe ja Toila. Pühapäeviti on nimetatud kohtades nii suur õlle ja viina nõudmine, et kõrtsipidajatel tegemist on kõikide tahtmist täita. Neid on nüüd küll, kes viimase kui kopika oma nädala teenistusest ära lakuvad, aga sellest ei saa veel himu täis, paremad riidehilbud müüakse ka veel poolmuidu mõistlikumale naabrile ära, ja saavad ka need kopikad otsa, siis pole enam midagi pääle hakata, peab järele jätma. Õhtu eel, siis hakkavad mehed karja kaupa kodu poole venima, kes neljakäpukil, kes tuigerdades. Ja juhtub ka sagedaste neid olema, kes hääks arvavad kõrsti õue pääl ehk kus juhtub, öökorterit pidada. Mõned lakuvad veel mitu päeva järjest, ilma et tööle läheksivadki. On neid ka mitmeid minema aetud, aga see kõik ei aita. Sarnasel korral läheb mees ila poole kopikuta teele.

...

Ilmad on vihmased, paar nädalat järgemööda on iga päev vihma sadanud; takistab põllutööd ja kartuflid hakkavad mädanema. Viljad hääd. Ristikheina ädal väga hää. Rukki orased alles veikesed, teed on halvad vihma ja veo pärast. Nõnda on asjalood mede pool.

OLEVIK 9. september 1897